EST      ENG      DEU     

Üldinfo e-mail: peep.puna@mail.ee

Juhataja Peep Puna 

 tel/fax +(372) 43 33083

  GSM +(372) 50 22501

Ratsutamine
Irja Pakk

GSM +(372) 553 924 812 või
kairi.drabtsinskaja@mail.ee


OÜ Heimtali Hobusekasvandus

71102 Heimtali side

Viljandimaa

<----UUDISED---->

      Muuseum  Mõis   Viinaköök  Siniallikas         

         

Raudna ürgorg


Heimtali asub Raudna ürgoru ääres. Ürgorg ühendab Võrtsjärve madalikku Pärnu lahega. Raudnaürgorg on keskoruks reale pisematele lamm- ja sälkorgudele. Ürgorg on tekkinud miljonid aastad tagasi, veel enne viimast mandri jäätumist. Seejärel kujundasid teda mandrijää sulaveed, mis võimsa veevooluna uuristasid aluspõhja. Raudna orgu mööda voolas Peipsi vesi Võrtsjärve madaliku kaudu Pärnu lahte. Hilisema jää sulamise järel tekkis Peipsi veel väljapääs Soome lahte Narva jõe kaudu. Raudna kohal on oru sügavus nõlvast ligi 30 meetrit. Oru põhi on umbes 600 meetrit lai, selles voolab Pärnu vesikonda kuuluv Raudna jõgi. Viimastel aastatel on Raudna ürgoru üheks toredaks vaatamisväärsuseks ning puhkekohaks saanud 7 hektari suurune Raudna järv. Järv on väljaspool eespoolnimetatud Raudna-Sinialliku järvede süsteemi ja tekkinud 1977. aastal kruusakarjääri. Käesoleval ajal asub järv Raudna linnukaitseala territooriumil. Muide, tänapäeval küllaltki kitsasRaudna jõgi oli 400 aastat tagasi, Liivi sõja ajal nii veerikas, et sellel veeti ligi 2,5 tonni raskusi koormaid piiramise vastu valmistuva Viljandi abistamiseks. Raudna jõgi ja ürgorg on üks osa Pärnu-Võrtsjärve-Peipsi ürgorgude ja madalike joonest.

          Heimtali Koduloomuuseum

Heimtali koduloomuuseum asub 1864. aastal kooliks ehitatud kivimajas, millest pärast ruumide kitsaks jäämist sai 1930. aastatel külarahva kooskäimise koht, seejärel elumaja ja 1980. aastate keskpaigas, jõuka Viljandi Näidissovhoosi lõpupäevil kohalik muuseum. Kui ühismajandid kadusid, oli maja saatus mitmed aastad küsimärgi all. Kuni 1992. aastal sai Anu Raud Eesti Taassünni preemia ja ostis selle raha eest praktiliselt oma kodutalu kõrval asuva muuseumi ära. Kuus aastat tagasi sai maja taas uued põrandad alla ja uue katuse peale. Siia kolisid Anu Raua tekstiilikogud ja erialane raamatukogu ning nendega koos ka praktikandid-tudengid.

Õigem oleks muidugi oma silmaga vaatama minna, aga mõned näited siiski, mida Heimtalis näha saab: väikest lapsele mõeldud Mulgi kuube, millist isegi Eesti Rahva Muuseumi kogudes pole; väga ilusat Lõuna-Viljandimaa vööde kogu; näiteid sellest, kuidas 1930-aastatel ühendati tolleaegne tehnika viimane sõna ja vanad mustrid – Singeri masinal tikitud vanade käisemotiividega põll. Ja muidugi kapi- ja kirstutäied rahvuslikke tekstiilinäiteid. Kõige rohkem Mulgimaalt ja Kihnust, kus Anu Raud on tudengitega aastaid praktikal käinud.
 www.muuseum.ee

Omanik tekstiilikunstnik professor Anu Raud: tel. +(372) 43 98 286
Muuseum: tel. +(372) 43 98 126
        

          Heimtali Mõisakompleks

Heimtali mõis paikneb Raudna ürgoru kaldal Viljandist 10 km kaugusel Pärnu suunas. Heimtali mõisa pargis asub mitmeid arhitektuurimälestisi, millest üks on endine mõisahäärber. 1932. aastal toodi siia üle Heimtali vallakool, tänapäeval Raudna Põhikool.  Hoone on stiililt klassitsitlik, ehitatud 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul. Häärber on kolmeosaline: keskmine osa on kolmekorruseline, otsmised ühekorruselised. Keskosas paikneval saalil, söögitoal ja köögil on tänapäevalgi oma esialgne ülesanne. Lõunapoolses otsas, endistes mõisniku eluruumides, samuti teisel korrusel asuvad klassiruumid. Maja põhjapoolne osa, kus olid mõisa ajal teenijateruumid ja ka mõned võõrastetoad, on tänapäeval internaadi päralt. Heimtali häärberil puuduvad mõisahoonele tüüpilised peasissekäigu võimsad trepiastmed ja sambad. Välisseinal olevad simsijäljed ja varasemad fotod kõnelevad sellest, et hoone esindusküljel on asunud avar värviliste klaasidega veranda, mis hoone koolimajaks ümberehitamisel kõrvaldati.

Omapärane haruldus endises mõisaõues on ringhoone. Selle maakivist välissein on jaotatud 16 tahuks. Kaks kaarja võlviga käiku viivad ringhoone keskel olevale ligikaudu 0,20 hektari suurusele siseõuele. Esimesed kirjalkud teated ringhoonest on 1858. aastast ning selles asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Siseõue on kasutatud majandusõuena. Loomaruumid olid hoones veel kodanliku riigimõisa ajal, samuti Heimtali sovhoosi algaastail. Heimtali ringhoone on meil säilinuist üks kaunimaid, arhitektuurilt hinnatumaid.

Park on rikas tiikidest ja allikatest. Tiike on säilinud neli, kõige suuremat kutsutakse Madli ehk Juustuvabriku tiigiks. Heimtali park on rajatud 19. sajandi esimesel poolel loodusliku puistu oskusliku ärakasutamise ja täiendamise teel. Haruldaste puudena esineb siin valget kontpuud, valget ja palsami nulgu, ungari sirelit ja ebatsuugat. Pargi harulduste hulka kuulub ka hariliku pöögi istandus pargi tagaosas.

Huvipakkuv arhitektuurimälestis on koosehitis — ait, kuivati jakelder. Hoone on oskuslikult sobitatud oru servale. Suur võlvidega kelder on ehitatud mäe külje sisse nii, et ainult kaks välisseina on väljast nähtavad. Keldri peal on olnud ait, vinkelosas aga kuivati ja sorteerimisruum. Hoone on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel. Majanduslikult on see otstarbekas, samal ajal ka arhitektuuriliselt maitsekas. Siin töötas Heimtali mõisaomaniku von Siversi enda poolt 1860. aastal konstrueeritud punkerkuivati. Punkrid olid valmistatud diagonaalselt serviti asetatud laudadest ning vili liikus nendes aeglaselt ülevalt alla. Soe õhk juhiti punkritesse plekktoru mööda. Sellises kuivatis võis vilja kuivatada 75 oC juures selle idanevust rikkumata. 1860. aastail oli kuivati väga populaarne: seda tunti Siversi kuivati nime all mitte ainult meil, vaid kogu Baltikumis ja kaugemalgi. Punkreid tuli kuivatustsükli vältel mitu korda täita. Et töö toimus käsitsi, oli kuivati läbilaskevõime väike. See oligi põhjus, miks mindi üle tavalisele plekk-kuivatile. Kaugemas pargi osas, peaaegu Raudnaürgoru lammi alal Tobra tee ääres asub endine viinaköök,

          Heimtali Viinaköök

VIINAKÖÖK (ehitatud 1832.aastal) oli Heimtali mõisa ajal meierei ja juustukoda. Hoone restaureeriti 1984.aastal. See on romantilist laadi neogooti stiilis ehitis, mille välisilme meenutab oma nurgatornidega Londoni Towerit.

Heimtali mõisakompleks asub Viljandist 10 km edelasse Raudna ürgoru lõunaserval. Ümbritsev loodus on vaheldusrikasja kaunis. Esimesesd teated mõisast pärinevad 1528.aastast. 1744.a. kinkis  keisrinna Jelizaveta Heimtali mõisaviitseadmiral Peter von Siversi lastele. Hetkel kuulub Viinaköök Heimtali Hobusekasvandusele ning on avalikuks kasutuseks suletud.

          Sinialliku

Ramsi lähedal, ilusa selgeveelise järve kaldal asub Sinialliku muinaslinnus (12. saj., Arh.) ja nimetatud ohvriallikas, siin on sobiv suplus- ja laagrikoht.

Sinialliku nime sai mägi läheduses oleva samanimelise allika järgi. Sama nimi on ka siinsel järvel. Kui möödunud sajandi lõpul kerkis üles Viljandi-Mõisaküla raudteeliini rajamine, aeti trass läbi linnamäe ja järve vahelise maakitsuse. Raudteele ruumi tegemiseks kaevati maha mäe idapoolne külg. Pärast seda võeti siit veel kruusa raudteele. Linnamäge on lõhutud ka seoses lubjapõletamisega — siit otsiti põletamiseks lubjarikkaid kive. Pikka aega on linnuse õu olnud põllu all, mis samuti rikkus linnamäe kultuurkihti.

Siniallikas on tuntud muistse ohvriallikana. Allikas on nime saanud kristallselge vee ja omapärase sinise varjundi tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist. Legend aga räägib siniste silmadega tütarlapsest, kes end mure sunnil allikasse olevat uputanud. Siniallika veel usuti olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte.
Ligiduses asub ka linnamägi ja Sinialliku järv.