|
Muuseum
Mõis Viinaköök
Siniallikas
|
Raudna ürgorg
Heimtali asub Raudna ürgoru ääres.
Ürgorg ühendab Võrtsjärve
madalikku Pärnu lahega.
Raudna
ürgorg
on keskoruks reale pisematele lamm- ja sälkorgudele.
Ürgorg
on tekkinud miljonid aastad tagasi, veel enne viimast mandri
jäätumist. Seejärel kujundasid teda mandrijää sulaveed, mis võimsa
veevooluna uuristasid aluspõhja.
Raudna
orgu mööda voolas Peipsi vesi Võrtsjärve madaliku kaudu Pärnu lahte.
Hilisema jää sulamise järel tekkis Peipsi veel väljapääs Soome lahte
Narva jõe kaudu.
Raudna
kohal on oru sügavus nõlvast ligi 30 meetrit. Oru põhi on umbes 600
meetrit lai, selles voolab Pärnu vesikonda kuuluv
Raudna
jõgi.
Viimastel aastatel on
Raudna
ürgoru üheks toredaks vaatamisväärsuseks ning puhkekohaks saanud 7
hektari suurune
Raudna
järv. Järv on väljaspool eespoolnimetatud
Raudna-Sinialliku
järvede süsteemi ja tekkinud 1977. aastal kruusakarjääri. Käesoleval
ajal asub järv
Raudna
linnukaitseala territooriumil. Muide, tänapäeval küllaltki kitsas
Raudna
jõgi oli 400 aastat tagasi, Liivi sõja ajal nii veerikas, et sellel
veeti ligi 2,5 tonni raskusi koormaid piiramise vastu valmistuva
Viljandi abistamiseks.
Raudna
jõgi ja
ürgorg on üks osa
Pärnu-Võrtsjärve-Peipsi ürgorgude ja madalike joonest.
|
Heimtali Koduloomuuseum
|
Heimtali
koduloomuuseum asub 1864. aastal kooliks ehitatud kivimajas, millest
pärast ruumide kitsaks jäämist sai 1930. aastatel külarahva
kooskäimise koht, seejärel elumaja ja 1980. aastate keskpaigas, jõuka
Viljandi Näidissovhoosi lõpupäevil kohalik muuseum. Kui ühismajandid
kadusid, oli maja saatus mitmed aastad küsimärgi all. Kuni 1992.
aastal sai Anu Raud Eesti Taassünni preemia ja ostis selle raha eest
praktiliselt oma kodutalu kõrval asuva muuseumi ära. Kuus aastat
tagasi sai maja taas uued põrandad alla ja uue katuse peale. Siia
kolisid Anu Raua tekstiilikogud ja erialane raamatukogu ning nendega
koos ka praktikandid-tudengid.
Õigem oleks muidugi oma silmaga vaatama minna, aga mõned näited
siiski, mida Heimtalis näha saab: väikest lapsele mõeldud Mulgi kuube,
millist isegi Eesti Rahva Muuseumi kogudes pole; väga ilusat
Lõuna-Viljandimaa vööde kogu; näiteid sellest, kuidas 1930-aastatel
ühendati tolleaegne tehnika viimane sõna ja vanad mustrid – Singeri
masinal tikitud vanade käisemotiividega põll. Ja muidugi kapi- ja
kirstutäied rahvuslikke tekstiilinäiteid. Kõige rohkem Mulgimaalt ja
Kihnust, kus Anu Raud on tudengitega aastaid praktikal käinud.
www.muuseum.ee
Omanik tekstiilikunstnik professor Anu
Raud: tel. +(372) 43 98 286
Muuseum: tel. +(372) 43 98 126
|
|
|
|
Heimtali Mõisakompleks
Heimtali mõis paikneb Raudna ürgoru kaldal
Viljandist 10 km kaugusel Pärnu suunas. Heimtali mõisa pargis asub
mitmeid arhitektuurimälestisi, millest üks on endine
mõisahäärber. 1932. aastal toodi siia üle Heimtali vallakool,
tänapäeval Raudna
Põhikool. Hoone on stiililt klassitsitlik, ehitatud 18.
sajandi lõpul või 19. sajandi algul. Häärber on kolmeosaline: keskmine
osa on kolmekorruseline, otsmised ühekorruselised. Keskosas paikneval
saalil, söögitoal ja köögil on tänapäevalgi oma esialgne ülesanne.
Lõunapoolses otsas, endistes mõisniku eluruumides, samuti teisel
korrusel asuvad klassiruumid. Maja põhjapoolne osa, kus olid mõisa
ajal teenijateruumid ja ka mõned võõrastetoad, on tänapäeval
internaadi päralt. Heimtali häärberil puuduvad mõisahoonele tüüpilised
peasissekäigu võimsad trepiastmed ja sambad. Välisseinal olevad
simsijäljed ja varasemad fotod kõnelevad sellest, et hoone
esindusküljel on asunud avar värviliste klaasidega veranda, mis hoone
koolimajaks ümberehitamisel kõrvaldati.
Omapärane haruldus endises mõisaõues on ringhoone. Selle
maakivist välissein on jaotatud 16 tahuks. Kaks kaarja võlviga käiku
viivad ringhoone keskel olevale ligikaudu 0,20 hektari suurusele
siseõuele. Esimesed kirjalkud teated ringhoonest on 1858. aastast ning
selles asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Siseõue
on kasutatud majandusõuena. Loomaruumid olid hoones veel kodanliku
riigimõisa ajal, samuti Heimtali sovhoosi algaastail. Heimtali
ringhoone on meil säilinuist üks kaunimaid, arhitektuurilt
hinnatumaid.
Park on rikas tiikidest ja allikatest. Tiike on säilinud
neli, kõige suuremat kutsutakse Madli ehk Juustuvabriku tiigiks.
Heimtali park on rajatud 19. sajandi esimesel poolel loodusliku puistu
oskusliku ärakasutamise ja täiendamise teel. Haruldaste puudena esineb
siin valget kontpuud, valget ja palsami nulgu, ungari sirelit ja
ebatsuugat. Pargi harulduste hulka kuulub ka hariliku pöögi istandus
pargi tagaosas.Huvipakkuv
arhitektuurimälestis on koosehitis — ait, kuivati ja
kelder. Hoone on oskuslikult sobitatud oru servale. Suur
võlvidega kelder on ehitatud mäe külje sisse nii, et ainult kaks
välisseina on väljast nähtavad. Keldri peal on olnud ait, vinkelosas
aga kuivati ja sorteerimisruum. Hoone on ehitatud 19. sajandi esimesel
poolel. Majanduslikult on see otstarbekas, samal ajal ka
arhitektuuriliselt maitsekas. Siin töötas Heimtali mõisaomaniku von
Siversi enda poolt 1860. aastal konstrueeritud punkerkuivati. Punkrid
olid valmistatud diagonaalselt serviti asetatud laudadest ning vili
liikus nendes aeglaselt ülevalt alla. Soe õhk juhiti punkritesse
plekktoru mööda. Sellises kuivatis võis vilja kuivatada 75 oC juures
selle idanevust rikkumata. 1860. aastail oli kuivati väga populaarne:
seda tunti Siversi kuivati nime all mitte ainult meil, vaid kogu
Baltikumis ja kaugemalgi. Punkreid tuli kuivatustsükli vältel mitu
korda täita. Et töö toimus käsitsi, oli kuivati läbilaskevõime väike.
See oligi põhjus, miks mindi üle tavalisele plekk-kuivatile. Kaugemas
pargi osas, peaaegu
Raudna
ürgoru lammi alal Tobra tee ääres asub endine viinaköök, |
Heimtali Viinaköök
|
VIINAKÖÖK
(ehitatud 1832.aastal) oli Heimtali mõisa ajal meierei ja juustukoda.
Hoone restaureeriti 1984.aastal. See
on romantilist laadi neogooti stiilis ehitis, mille välisilme meenutab
oma nurgatornidega Londoni Towerit.
 Heimtali
mõisakompleks asub Viljandist 10 km edelasse Raudna ürgoru
lõunaserval. Ümbritsev loodus on vaheldusrikasja kaunis.
Esimesesd
teated mõisast
pärinevad 1528.aastast. 1744.a. kinkis keisrinna
Jelizaveta Heimtali mõisaviitseadmiral Peter von Siversi lastele.
Hetkel kuulub Viinaköök Heimtali Hobusekasvandusele ning on avalikuks
kasutuseks suletud. |
Sinialliku
Ramsi lähedal, ilusa selgeveelise järve
kaldal asub Sinialliku muinaslinnus (12. saj., Arh.) ja
nimetatud ohvriallikas, siin on sobiv suplus- ja laagrikoht.
Sinialliku nime sai mägi läheduses oleva
samanimelise allika järgi. Sama nimi on ka siinsel järvel. Kui
möödunud sajandi lõpul kerkis üles Viljandi-Mõisaküla raudteeliini
rajamine, aeti trass läbi linnamäe ja järve vahelise maakitsuse.
Raudteele ruumi tegemiseks kaevati maha mäe idapoolne külg. Pärast
seda võeti siit veel kruusa raudteele. Linnamäge on lõhutud ka seoses
lubjapõletamisega — siit otsiti põletamiseks lubjarikkaid kive. Pikka
aega on linnuse õu olnud põllu all, mis samuti rikkus linnamäe
kultuurkihti.
Siniallikas on tuntud muistse
ohvriallikana. Allikas on nime saanud kristallselge vee ja omapärase
sinise varjundi tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist.
Legend aga räägib siniste silmadega tütarlapsest, kes end mure sunnil
allikasse olevat uputanud. Siniallika veel usuti olevat tervendav
toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte.
Ligiduses asub ka linnamägi ja Sinialliku järv. |
|
